Cogito

Juba Pascal õpetas, kuidas tuleks mõistuse ja südamega õigesti jumalausku investeerida. Nimelt, kaalugem võitu ja kaotust juhul, kui Jumal on olemas. Hinnakem kumbagi võimalust: kui te võidate, siis te võidate kõik, ja kui te kaotate, siis ei kaota te midagi: tehke kõhklemata panus sellele, et Jumal on olemas.
Riho Saard (vt Postimees. Arvamus ja Kultuur. 20.12.2008)

Inimene, kellele ei ole miski püha, kes millegi ees risti ette ei löö, ei ole usaldusväärne. Temalt võib kõike oodata, tal puuduvad eetilised piirid ja piiritletud väärtused.
Andres Põder (vt Postimees. Arvamus ja Kultuur. 25.10.2008)

Eestlane on loomult sünge ja morn, olles samal ajal oma eesmärgi poole püüdlemisel energiline ja visa. Ta ei andesta ülekohut, makstes selle eest kätte, kuigi temperamendilt on ta ülimalt flegmaatiline.
Tsaariaegne entograafiline teatmeteos (vt Eesti Ekspress 3.07.2008)

Teades, kui vähestel majadel heisatakse kolmikvärviline kangas kohustuslikel lipupäevadel, kuuldes väheseid murelikke küsimusi ja mõeldes, kui palju on selle üle arutletud, tekib tahtmatult nõutuse tunne. Olen ühel korral juba ajakirjanduses tsiteerinud satiiriliste aforismidega maailmakirjanduses püsiva koha omandanud poolakat Stanislaw Jerzy Lec’d, kes ütleb: “Lõdvaks muutunud hüüumärgist saab küsimärk”. Pole siiani paremat võrdlust osanud leida, kirjeldamaks ohtu, mis varitseb riigi julgeolekut, kui me õigel ajal ei pööra vajalikul määral tähelepanu mõnele pealtnäha vähe tähtsale asjale. Urmas Saard (vt http://www.syndikaat.ee/news.php?uID=2216&lang=est)

Meie inimesed on tublid, Eesti on tubli. Ma soovin, et meil kõigil jätkuks usku iseendasse ja uhkustunnet oma riigi üle.
Talve lühikeste päevade hämarus ei või varjutada meie pilku, mis saab olla ainult ettepoole vaatav. Ja meie sihiks olgu haritud, tark, mõistev, hooliv ja heal elujärjel Eesti.
Täiesti isiklikult aga soovitan kõigil inimestel rohkem lugeda. Kas või üks hea raamat nädalas, kui alguses rohkem ei jõua.
Toomas Hendrik Ilves Eesti Vabariigi president (vt Areen, 29.12.2007)

Alguses on raamatud ainult vastu seina ritta seatult riiulis. Aga siis hakkavad tasapisi tekkima raamatukuhjad akna- ja kirjutuslauale, toolile ja põrandale. Eks nad alguses ikka on serva pool, mitte kohe keskel, kuni uus serv on raamatuid täis kasvanud ja sünnib uus ring. Selliseid haritlastube oli ja on Eestis tuhandeid, paraku kuuleb veel liiga harva inimeste suust uue maja ehitamise või kolimise peapõhjusena väidet, et raamatud ei mahtunud vanasse majja enam ära. Või et tuba sai raamatuid täis ja ise ei mahtunud enam ära.
Neis kinnikasvavates järvedes on raamat sageli korduvkasutuses tarbeese, aga ka tööriist, millega elatist teenida. Pealetungivaid raamatuid loetakse. Paremaid rohkem ja need tõusevad alati pinnale. Kehvem kraam aga vajub põhjamutta ning lebab seal liikumatult, kuni unustatakse. See raamatute asetumise loomulik kord on palju informatiivsem vaadata kui olukord näiteks raamatupoes, kus pole nii, et käe- ja silma ulatuses on kõige suurem tarkus, servades aga vähem oluline. Vastupidi, pahatihti võib just kõige alumise riiuli juurde küürutades kullakamakaid leida. - Kaarel Tarandi vanaisa (vt Sirp, 7.12.2007)

Mõtlemine on mõnus - Hando Runnel
Ainuke säilitamist väärt tava on tava teha kõvasti tööd - Henry Ford
Vabadus ei ole anarhia, meelevald ega ülbe isepäisus, vaid vastutuse eeldus - Tiiu Kuurme
Hea ja kurja piiri ei saa meelevaldselt nihutada - Indrek Tarand
Pealiskaudsuse surve vaevab meie aega - Mati Hint
Mäetippudelt ei leia inimene midagi enamat kui üksnes selle, mis tal endal on sinna kaasa viia - Fred Jüssi
Südamel on tunnistus, vaatab seda vastu valget, ei näe kirja, tunnistab vesimärke - Aare Pilv
Matsikari loeb aplalt pihtimusi sellepärast, et tunneb oma alatuses rõõmu ülla alanduste, võimsa nõrkuste üle - Aleksandr Puðkin