|
|
|
|
|
|
|
| Lisatud 31.12.2008
Lugeja kiri: Rootsi tänulikkus
|
Lahkudes tänab iga külaline pererahvast kätt andes ilusa õhtu eest. Ent sellega ei ole asi veel lõppenud. Kui kellelgi on huvi ka tulevikus pererahvaga sidet pidada, siis peab ta kolme päeva jooksul telefoni teel kontakti võtma ja veel kord selle suurepärase õhtu eest tänama.
Kui olete rootslastel külas olnud, siis on väike kaardike paari tänusõnaga pärast kojutulekut alati oodatud ja kindel vahend edaspidise sõpruse hoidmiseks ja suurendamiseks.
|
| Lisatud 26.12.2008
Nicholas Carr: KAS GOOGLE MUUDAB MEID LOLLIKS?
Samal teemal
|
Ja mulle tundub, et internet kärbib kildhaaval minu keskendumis- ja juurdlemisvõimet. Mu mõistus kipub praegu teavet vastu võtma nii, nagu internet seda levitab: kiiresti liikuvate osakeste voona. Varem olin ma sukelduja sõnameres. Nüüd vihisen mööda selle pinda nagu jetimees.
Rahvarõivaste igapäevane kandmine on minevik, nagu ilukirjanduse roll tundekasvatajana. Fabliood ei kao kuskile, aga neid ei veerita enam paberkandjalt, vaid nauditakse reality-show’ formaadis.
|
| Lisatud 26.12.2008
Agu uudelepp: Propaganda parim vastumürk
|
Moskvas ollakse eestlaste alateadlike hirmudega väga hästi kursis, Vene välis- ja eriteenistuste võimekust ei tasu alahinnata. Nad teavad, et me oleme valmis uskuma Venemaa poolt kõike, mis on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse nõrgendamisele või hävitamisele. Ja selle teadmise valguses toodavad usinalt sõnumeid, mis mängivad eestlaste hirmudega. Käivitub ahel sõnumi loomine – sõnumi jõudmine meediasse – alateadlike hirmude äratamine – ebakindlus ühiskonnas – soodne pinnas Eesti riigi tugevust õõnestavate sündmuste ärgitamiseks.
|
| Lisatud 26.12.2008
Enn Soosaar: Paradoksne vabadus
|
Minu jutu teema ei ole praegu siiski inimese vabastamine, vaid tõsiasi, et inimeseks olemine ei anna meile mitte ainult vabadusi ning õigusi, vaid paneb meie peale ka kohustusi ning vastutusi. Vaba tahe on olemas, aga mina-sina-tema ei saa ega tohi oma vaba tahet realiseerida ükskõik mis moel, ainult oma kasu või huvisid arvestades.
Kas peaksime ka seda tõika pidama vabaduse paradoksiks? Vabad oleme, aga vabalt, ainuüksi oma suva järgi toimida me ei saa. Või läheme veel kaugemale. Et vabaduses vaba olla ja vabaks jääda, peame ennast vabatahtlikult piirama. Elu on ohjelduste kadalipp – sünnist surmani.
|
| Lisatud 26.12.2008
Hans H. Luik: Kus usaldus, seal hea elu
|
Astun lastega restorani Kuum Krabi ees rendiautost välja. See restoran sai muuseas Las Vegases aasta auhinna. Auto poole tuleb latiinomees, hele särk, lips, “hellõu söör” ja nii edasi. Ulatan talle auto võtme ja saan vastu väikese lipiku mu rendiauto numbri ja kellaajaga. Hele särk hüppab autosse, annab talda, ja läinud ta ongi. Kui krabi krabistatud, seisame lastega taas restorani trepil, käsi õieli sellesama lipikuga. Nurga tagant veereb välja rendiauto, teenindaja hüppab välja, minu poolt paberilipik pluss viis dollarit, tema poolt auto võti. No kellele te julgeksite näiteks Riias autovõtme anda, jäädes pärast, suvaline lipik käes, oma autot ootama?
|
| Lisatud 26.12.2008
Jakob von Uexküll: maailm vajab uut lugu
|
Meie moodne inimkonna lugu käsitleb kõiki teisi lugusid muinasjuttudena. Eelnenud kultuurid «eksisid, eksisid alati», kui tsiteerida sotsioloog E. O. Wilsonit, ega saa meile sellisena midagi õpetada. Ainult ahnust arvestatakse tõsise argumendina – kui teenib kasumit, siis järelikult peab olema õige. Meie domineeriv lugu on küüniline ja skeptiline kõige suhtes, välja arvatud küünilisus ja skeptilisus.
|
| Lisatud 26.12.2008
Üllar Peterson: Juut ja muslim – kohe näha, et vanad sõbrad
|
Muhamedi surma ajaks, 632. aastaks oli koraan kuulutanud juudid ja kristlased pooleuskseteks, kes on tõelisest usust (islam) kaugenenud ja oma pühakirjades Allahi sõnumit meelevaldselt moonutavad. Juudid pagendati Araabia poolsaarelt kaliif Umari ajal (634–44), kiirelt hääbus ka kristlus. Mõlemad religioonid on tänapäeval islami sünni alal Saudi Araabias ametlikult keelatud, judaismi ja kristluse levitamist või piibli omamist karistatakse seal 21. sajandi alguses surmanuhtlusega.
|
| Lisatud 26.12.2008
Ellu Eik (intervjuu)
|
Kui inimene midagi väga kardab ja teeb kõik, et seda vältida, siis ta just selle saab.
Kõigil on ajus morfiinilaadseid aineid, tänu neile tunneme naudingut, rahuolu, lõõgastust jne. Morfiini kuratlikkus on selles, et ta on keemiliselt kehaomane. Kui saame seda ainet massiliselt väljastpoolt, saabub äge, äkiline heaolutunne, me ei tunne enam ei füüsilist ega hingevalu, kõik negatiivne kaotab tähenduse, rahulik, pehme ja mõnus on olla. Ta lõõgastab mitte ainult skeletilihaseid, vaid ka silelihaseid siseorganite ja veresoonte seintes. Tunne, mida me naturaalselt heaoluna kogeme, on siis kümnekordistatud.
|
| Lisatud 26.12.2008
Siram: Tänapäeva küüditamine on vabatahtlik
|
Nendega, kellel on pere, läheb umbes samaviisi kui Skandinaavia orjadega. Kes on nooremad ja lähevad sinna eesmärgiga koguda mammonat pere soetamiseks ja üldse elujärje parandamiseks, satuvad sageli raskest ja nigelates tingimustes rügamisest nii suurde frustratsiooni, et söövad ja joovad kohapeal kõik oma teenistuse maha. Kuskil külmades, niisketes ja kõledates tehastes on ka reuma, liigestehädad ja muud tõved garanteeritud.
|
| Lisatud 26.12.2008
Tõnu Kalvet: Kuidas Serbia ÜRO-le „kahvli“ pani
|
Diplomaatiat ja (välis)poliitikat on tihti võrreldud malemänguga. Maletajate kõnepruuki kasutades võib öelda, et Serbia pani Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile just äsja „kahvli“.
Rahvusvahelist õigust tänavu kahel korral — kevadtalvel Kosovo, augustis aga Gruusia puhul — täiesti eri mõõdupuude abil „tõlgendanud“ suurriikidel on peamurdmist küllaga.
|
| Lisatud 26.12.2008
Mart Helme: Ettevaatust, turbulents! Kinnitage turvavööd!
|
Tasakaalutus rahvusvahelistes suhetes ei saa kesta muidugi igavesti. Ent meile kui väikerahvale on oluline mõista, et praegu turbulentsed ajad alles algavad. Ja revanšistliku ning ajaloos võimaluse korral alati jõupoliitika kasuks otsustanud Venemaa naabruses asuva riigina peab Eesti arvestama, et suure tõenäosusega oleme just meie Moskva hullunud KGB-polkovniku järgmine sihtmärk. Seda enam, et siin on tal abiks pronksöödel korraks juba proovile pandud viies kolonn.
|
| Lisatud 26.12.2008
Garri Kasparov: Venemaad saab mõjutada pankade, mitte tankidega
Arkadi Ostrovski: Tiivaripsutamine Staliniga
|
Aga kas «tähtsusetu» Sudeedimaa saatus oli ohtlik 70 aastat tagasi ülejäänud Euroopale? Saksamaa ütles, et selle Tšehhi piirkonna ülevõtmine oli vajalik, et pidurdada seal etniliste sakslaste tagakiusamist. Siin on jälle üks ebameeldiv paralleel Kremli avaldustega, mis räägivad vajadusest päästa etnilised venelased Lõuna-Osseetias ja Abhaasias.
1980. aastate lõpul ja 1990. aastate algul avaldati tohutu hulk varem keelatud kirjandusteoseid ja ajaloodokumente, kuid need neelati alla ilma pikemalt mälumata. «Me arvasime, et kui avaldatakse Solženitsõni «Gulagi arhipelaag», pöörab see kogu maailma pea peale,» sõnas Dodin mulle hiljuti. «Aga juhtus hoopis midagi erakordset: see avaldati ja keegi ei lugenudki seda.»
|
| Lisatud 9.07.2008
Ahto Lobjakas: Venemaa peab piirileppe välja teenima
|
Venemaa tahab olla Nõukogude Liidu sõjalise võimsuse, mitte kuritegude õigusjärglane. Eesti «ei» preambulile poleks enam ega vähem kui «jah» Putini-Medvedevi jesuiitlikule kel-jõud-sel-õigus doktriinile. Eesti järeleandmisel oleks seda suurem väärtus, sest see tuleks ohvri suust. Pole ohvrit, pole ka kuritegu.
|
| Lisatud 9.07.2008
Einar Laigna: Milleks meile etikett?
|
Omas egotsentrismis arvatakse, et ma olen piisavalt hea, minemaks ükskõik mis riietuses kirikusse või vastuvõtule, teatrisse või diplomaatilisele kohtumisele. Räägitakse demokratiseerumisest, aga kui see tähendab kommete labastamist, siis sellega labastatakse inimsuhteid üldse.
|
| Lisatud 7.07.2008
Üllar Peterson: Džihaad, 21. sajandi sõna ja sõda
|
Teha Allah võidukaks maailma üle: Üllar Peterson tutvustab dzhihaadi olemust ning juuri. Äärmusrahumeelse ja ülisõjaka džihaadi vahele jääb ääretult lai spekter. Selge on aga ka see, et 21. sajandi maailmas võtab järjest rohkem tooni äärmuslus.
|
| Lisatud 4.07.2008
Jaan Kallas: vastutustundetud hädavaresed
|
Kõigil meestel, kes kaaluvad naise ja laste hülgamist, tuleks enne selle otsuse tegemist kümme korda mõelda enda, oma laste ja oma riigi peale. Tunded ja suhe võib otsa saada, aga sellega ei tohi lõppeda kohustused ja austus oma laste ema vastu ning armastus laste vastu peab jääma.
|
| Lisatud 4.07.2008
Margit Sutrop: ÕNNE VALEM
|
Mida tead Sina õnnest? Artikleid rahvusvaheliselt konverentsilt "Mis on õnn?".
|
| Lisatud 4.07.2008
Paavo Kivine: Paul Keres – rahvuslik maletaja
|
Mida tead Sina Paul Keresest? Loe kindlasti Genna Sosonko artiklit.
|
| Lisatud 4.07.2008
Erkki Bahovski: hääbuv koma
|
Keeled muutuvad või hääbuvad siis, kui muutub või hääbub motivatsioon nende rääkimiseks.
Just arvuti kasutamine, mitte vene, inglise või veel mingi muu keele pealetung muudab eesti keelt lähiaastail kõige rohkem.
|
| Lisatud 4.07.2008
Malle Pärn. Nädala kiri: labasuse vastu
|
Mitmed kõrgkooli diplomitega inimesedki on väitnud, et ebatsensuursed sõnad on keele loomulik osa, ja seepärast justkui peaks tohtima neid igal pool ja igal ajal kasutada, ning need, kellele see ei meeldi, on justkui silmakirjalikud. See on tobedaim vale, mida olen kuulnud. See võrdub varga väitega, et kõik varastavad ja peavadki varastama. See näitab vaid seda, et meie haridus on suures osas täiesti mõttetu.
Ropendamine on vägistamine sõnadega.
|
| Lisatud 4.07.2008
Ruve Šank: maailm seisab silmitsi kallineva kütuse, kasvava rahvastiku ja toidumurega
|
Kõige mustem stsenaarium on paanika, mis kasvab üle rahutusteks.
Nii on see juba juhtunud sellel aastal rohkem kui kolmekümnes riigis. Kui nüüd veel lisaks midagi ka ilmaga juhtub, siis võivad tagajärjed olla väga tõsised.
|
| Lisatud 4.07.2008
Mihkel Mutt: maailm vajab meeleparandust
|
Eesti ja maailm tervikuna on ühes asjas praegu sarnased. Mõlemal tuleb end kätte võtta, et olla jätkusuutlik. Maailma ähvardab elamiskõlbmatuks muutumine, eestlasi väljasuremine. Mõlemad tendentsid on mõnda aega teada, iga arvutusvõimeline inimene on saanud nendega tutvuda.
|
| Lisatud 4.07.2008
Abhaasia sünge pitser ja |
Põhjalikud ülevaated sellest, mis toimub praegu Gruusias ja Abhaasias ning miks see meile oluline on.
|
| Lisatud 4.07.2008
Hando Runnel: enam ei õpeta |
Ma tahaksin, et praegust aega kirjeldataks kui orjanduse taastulemist. Kui me vaatame, millised on praegu vahekorrad, milles orjus avaldub, siis näeme, et on olemas väga lihtsad näited.
Näiteks pank ja hoiustaja. Meie majandus ja eraelu on allutatud pangale ja panga tahet ei saa hoiustaja muuta. Pangad otsustavad, kuidas sinu raha investeerida, kui suurt protsenti sulle hoiuse pealt maksta, ja kui sa oma rahaga tahad midagi ette võtta, pead pangale iseenda varanduse kasutamise eest teenustasu maksma. See on orjanduse väga lihtne näide – kõik on orjad.
|
| Lisatud 9.05.2008
Aleksei Turovski: Vöödiline lõõm
Aleksei Turovski: Oma klanni sellid
Aleksei Turovski: Vanamees ja tema sõbrad
Aleksei Turovski: Karmid ja väärikad blondid jne jne jne |
SUURIM KASLANE PLANEEDIL: Kõikide loomade suursaadik Aleksei Turovski tutvustab ühe enimohustatud loomaliigi – tiigri – kurvavõitu eksistentsi XXI sajandi algul. Tiigrite populatsiooni taastamise programmiga tegeleb ka Tallinna loomaaed.
KOLM NUTIKAT TÜÜPI ÕISMÄELT: Kõikide loomade suursaadik ja zooloog Aleksei Turovski tutvustab Tallinna loomaaia kolme šimpansit. Tere olemast Pino, Betty ja Quincy troopikamajast! Zooloog Aleksei Turovski portree Tallinna loomaaia suurimast krokodillist. Krokodill pole mingi karmoškaga Gena, vaid tõeliselt ohtlik kiskja, kelle nimi on Vanamees.
MAAILMA SUURIMAD MAISMAAKISKJAD: Zooloog Aleksei Turovski tutvustab Tallinna Loomaaia jääkaru Franz Joosepit, tema abikaasat Vaidat ning nende lapsi.
|
| Lisatud 9.05.2008
Toivo Paavle: Meie linnuvabriku maffia |
Taolise seltskonna võiks paigutada ühele pulgale ahviga, kelle üks Austraalia farmer olla õpetanud traktoriga põldu kündma. Ega see ahv ka taibanud, miks traktor liigub, aga törtsutada oli lahe. Võrdlust ei maksa häbeneda – eks igaüks on mõnes asjas ahv. Kui aga täiskasvanud isane inimeseloom ei erista naela ja kruvi ning jälestab üleüldse käte määrimist, siis on asi sant. Kust hakkavad eesti naised tulevikus leidma ahve, kes tilkuvad kraanid ära parandavad ja pildid seinale riputavad.
|
| Lisatud 9.05.2008
Külli-Riin Tigasson: Palavikus planeet |
Äsja ilmus kirjastuselt Varrak „Rohelise raamatu” sarjas briti „shokiökoloogi” James Lovelocki raamat „Gaia kättemaks”, kus inimkonna tulevikust on maalitud sünge pilt. Lovelock, kes on ühtaegu nii keemik, arstiteadlane kui ka biofüüsik, ütleb, et inimkond „peab valmistuma kõige hullemaks”. Sest Gaiat, mille all Lovelock mõistab Maad kui arenevat ja isereguleeruvat süsteemi, kuhu kuuluvad kõik elusolendid, pinnakivimid, ookeanid ja atmosfäär, on haaramas palavik. Jah, kliima on muutunud terve Maa ajaloo vältel, kuid Lovelocki teada pole niivõrd karmi muutust kui viimastel aastakümnetel olnud juba kümnete miljonite aastate vältel.
|
| Lisatud 6.05.2008
Indrek Schwede: peldikud, bussipeatused ja sammas |
Tänapäeva elu iseloomustabki kohustustest kõrvalehiilimine. Noored alustavad oma iseseisvat elu sõjaväest kõrvalehiilimisega. Oluline on kaifida elu ja mitte vastutada. Argpükslust nimetatakse viisakuseks ja au asemel on edu. Pinnapealsus on norm. Rumala enesekindlusega osaletakse – nüüd tuleb laen Kivisildnikult – globaalses pedestumises.
|
| Lisatud 1.05.2008
Lauri Vahtre: Hea vaim ja paha võim 3 Loe ka vastukaja Sirp 9.05.2008. |
Põhjusi, miks parlamendi mustamine vägagi edukaks võib osutuda, on mitu. Üks on maailma kõiki parlamente kummitav n-ö lossisündroom, teatav võõrdumus valitsevatest meeleoludest. See on isegi vajalik, kuni eraldatus pole liiga suur. Kuid veel olulisem põhjus peitub lihtsustatud, et mitte öelda primitiivses arusaamas demokraatia olemusest. Sajandeid tehtud selgitustööst hoolimata näib suur jagu inimestest arvavat, et „demokraatia on see, kui tehakse nii, nagu arvan mina”. Sest rahvas, see olen mina. Mitte kuidagi ei kipu juurduma arusaam, et rahvast kehastab ja rahva nimel võib kõnelda vaid parlament kui tervik, mitte mõni huvigrupp või 5000 allkirja.
|
| Lisatud 1.05.2008
Lauri Vahtre: Hea vaim ja paha võim 2 |
Kuid kas märkasite paradoksi? Postulaat kohustab kahtlema „valmis tõdedes”, kusjuures selles postulaadis ei tohi kahelda? Paraku just nõnda see on. Sa ei tohi kahelda väites, et kõiges tuleb kahelda. Mõistusega seda lahti ei haruta. Jääb vaid üle lisada, et selliseid paradokse on veelgi. Näiteks kategooriline nõue olla tolerantne: kes kohe sallima ei hakka, see keedetakse seebiks. Või väide, et kõik on suhteline.
|
| Lisatud 1.05.2008
Arni Alandi: Pärnu maantee mööbliäri vana kärumees |
Üks asi, mille üle aga erinevad inimesed erinevais kohtades üheaegselt viimasel ajal imestust on hakanud avaldama, on, et tollal toodetud asjad pidasid. "Toolid, mis ei lagunenud esimesest istest" kui veelkord Viidingut tsiteerida.
|
| Lisatud 1.05.2008
Emma Goldman: Venemaal ei ole kommunismi I osa |
Kommunismi, isegi väärastunud kommunismi, põhiolemus seisab sotsiaalsete klasside puudumises. Majandusliku võrdsuse kehtestamine on esimene samm ses suunas. See on kõigi kommunistlike filosoofiate põhi, olgugi need erinevad muis asjus. Kommunistlike filosoofiate ülim eesmärk on sotsiaalse õigluse kindlustamine ja kõik need filosoofiad nõustuvad, et see on võimatu majandusliku võrdsuseta. Isegi Platon, oma Riigi intellektuaalsete ja moraalsete aspektide kõrval, taotles absoluutset majanduslikku võrdsust, kus valitsevad klassid ei oma suuremaid õigusi või privileege madalamate sotsiaalsete üksustega võrreldes.
Riskides saada hukkamõistetud kogu tõe väljaütlemise eest, pean ma valjuhäälselt ja tingimatult tunnistama, et N-Venemaal on asjad risti vastupidi.
|
| Lisatud 6.04.2008
Ingo Normet: vabadus on vabadus mitte öelda |
Olen mõnikord mõtelnud, miks küll uute tehnikatoodete leiutajad ei lahenda oma probleeme küsitluste ja hääletuste kaudu. Näiteks võiks ju kuulutada välja suure rahvahääletuse teemal – kas uues plasmateleris peaks olema detail 6xy või detail 6yx. Kindlasti leiduks sadu inimesi, kes ka siin hääletama ja arvamust avaldama asuks. Paljuke oleks neid, kes ausalt ütleksid, et ei oska vastata, olgu see detail milline tahes, peaasi, et teler hästi töötaks.
Aga arhitektuuri, sammaste, riigikogulaste palkade jm kohta on arvamus kiire tulema. Ei hoolita, et seisukoha väljatöötamine eeldab mõttetööd, nõuab aega ning paljudesse faktidesse süvenemist. Kusjuures sinus küpseb või sinus küpsetatakse veendumus, et nii sa kõneled kaasa, et sul ongi õigus kaasa rääkida, et sinu arvamusega keegi kusagil arvestab, kuigi sa asjast sügavamalt-põhjalikumalt palju ei tea.
|
| Lisatud 6.04.2008
Jaak Aaviksoo: vastutus vabaduse piiride eest |
Minu teine mõte-eksperiment asetab maailma kaks inimest – minu ja tema. Nüüd on maailmas kaks vabadust, minu ja tema oma ning õigustatud on küsimus, kas nüüd on maailmas vabadust kokku rohkem või vähem kui enne? Ja veel: «Kas minu vabadus on tema olemasoluga kasvanud või kahanenud?»
|
| Lisatud 6.04.2008
David Vseviov: Mis asi on võidusammas? |
Võidusammas on ideoloogiaprojekt ning etteheited, et selle rajamisel pole arvestatud asjatundjate nõuandeid ja arvamusi on absoluutselt valed. Neid on ainuüksi ajakirjanduse lehekülgedel toodud kümneid, küll ideoloogide-professionaalide, küll ideoloogide- asjaarmastajate sulest. Nad on kõik pädevad ja veenvad. Ammendavad. Miks peab sellise samba püstitamisel pöörduma lisaks erialaliselt ebapädevate inimeste poole, jääb täiesti arusaamatuks. Mida on juba korduvalt (meenutades ka Sakalat) nokdauni loodud kultuuriinimestelt küsida? Millised on nende professionaalsed teadmised ideoloogia vallas?
Ilmselt minimaalsed.
|
| Lisatud 6.04.2008
Lauri Vahtre: Hea vaim ja paha võim |
Lõpetuseks pöördun tagasi sambavaidluse juurde. Leian, et sambavastastest on silmatorkavalt ebaaus esineda „vaimu” või siis ka kogu Eesti haritlaskonna (intelligentsi, kunstiinimeste jne) nimel. Eriti ebaaus on kirjeldada tekkinud vastasseisu konfliktina vaimu ja võimu vahel. Võim ei piira käesoleval juhul mitte kellegi loomevabadust – hoopis vastupidi, „vaimu” nimel kõnelejad nõuavad ausalt läbi viidud konkursi tulemuste tühistamist ja rahva enamiku arvamuse ülbet ignoreerimist. Ühesõnaga – nõuavad võimult vägivalla rakendamist, vastavalt hääleka vähemuse nõudmistele.
|
| Lisatud 6.04.2008
Tõnu Viik: vimma sammas |
Samba ots tõstetud sõjariist on falliline sümbol, mis toob esile meie võidu väe ja vaenlase alandamise iha.
|
| Lisatud 6.04.2008
Urmas Sutrop: veel eesti keelest ja integratsioonist |
Kujutame nüüd ette, et integratsioon on edukas ja kõik siinsed teiste rahvaste esindajad hakkavad aktiivselt eesti keelt kasutama. Tagatud on eestlaste õigus eesti keelega Eestis hakkama saada. Eesti keelt emakeelena kõnelejaid on meil vaevalt miljon, kolmsada viiskümmend tuhat vigadega kõnelejat tuleks juurde. Tagajärjeks on see, et iga neljas eesti keele kõneleja kasutab struktuurselt vigast eesti keelt.
|
| Lisatud 6.04.2008
Rein Raud: igavene, puhas ja täiuslik eesti keel? |
Pean tunnistama, et ma pole ammu olnud nii jahmunud, kui lugedes Eesti Keele Instituudi direktori Urmas Sutropi intervjuud emakeelepäeva puhul (PM, 14.03), kus ta väidab, et suurim oht eesti keele säilimisele on see, kui seda hakkavad rääkima muulased, vigaselt ja aktsendiga.
|
| Lisatud 6.04.2008
Urmas Sutrop: eesti keele suurim vaenlane on integratsioon |
Meie riigi integratsioonipoliitika tulemusena muutub keel tundmatuseni. Keelekaitse seisukohalt on kõige parem, kui integratsiooni ei toimuks – venelased räägiksid oma keelt ja eestlased omavahel eesti keelt, ilma et nad kokku saaks.
|
| Lisatud 2.03.2008
TõNU KALVET: Milles seisneb Kosovo iseseisvumise suurim oht? |
Selle poliitika loomulikuks jätkuks oli Kosovo-teemaline salaprotokoll. Just-just! Salaprotokoll. Mitte küll nii ulatuslik kui oli näiteks Molotov-Ribbentropi Pakti salaprotokoll, kuid sellegipoolest oli tegu just kokkulepete sellesse alaliiki kuuluva dokumendiga.
Kosovo tulevikku käsitleva salakokkuleppe osapoolteks olid Ameerika ühendriigid ja Sloveenia.
|
| Lisatud 2.03.2008
Alvar Loog: Kapitalistliku töö kangelasest asotsiaalseks aristokraadiks |
Aeg, tervis ja vabadus on hoolimata kestvast alaväärtustamisest inimese kõige kallimad varad. Küsigem eneselt: kuidas me neid kulutame, kui odavalt või kallilt vahetame töö ja ameti kaudu mingite muude, hoopis sümboolsemate väärtuste vastu? Mõõdukas vaesus aitab hoida nii vaimset kui füüsilist vormi; jätab isiksusele alles tema mõtte- ja tundemaailma teravad nurgad.
|
| Lisatud 13.02.2008
Andrei Hvostov: Aeg lugeda kümneni |
Jumal nendega, Moskva ja Brüsseliga. Peaasi on see, mis meie endi peas toimub. Toimub kurat teab mis. Räägi üks jutt või situ üks sitt, aga ära peereta, ütleb minu lemmikumaid eesti kõnekäändusid. Pronksiööl ja vahetult selle järel lastud kõhutuul pole seniajani Eesti atmosfäärist haihtunud.
|
| Lisatud 13.02.2008
Erkki Luuk: Võidelge monopolide, mitte GMO vastu! |
Mul on häbi Eesti ajakirjanduse pärast. Häbi, et inimene, kes teemast peaaegu mitte midagi ei tea ja keda see isegi ei huvita, on sunnitud lihtsalt tõe ja kaine mõistuse huvides seletama elementaarseid asju ajakirjanduse vahendusel. „Kvaliteetlehes” leiab aset diskussioon, kus tähtsa näoga räägitakse maad ja ilmad kokku asjadest, millest üleüldse mitte midagi ei teata, nagu selgub.
|
| Lisatud 13.02.2008
Tiit Kärner: kodakondsus – miks on ajaloos seda vaja olnud
Loe ka järelkaja. |
Eesti olukord on aga eriline just seetõttu, et ajaloost tingituna olid siin pikka aega põliselaniku ja sisserändaja rollid ära vahetatud, elukorraldust seati sisserändajate järgi (seda nimetati internatsionalismiks) ning sellest tavast ei taheta loobuda. Sellises olukorras viib valikuta kodakondsuse andmine kodanike ja sisserändajate vahelise konflikti rahvuslikule pinnale, sest siis eri poolte eristamiseks muu alus puudub.
|
| Lisatud 13.02.2008
Martin Helme: Suur roosa elevant toas
|
Aga ehk ei peagi kohe välja astuma hakkama? Euroopas on teisigi väikerahvaid, kellel mure püsimajäämise pärast. Kas ei peaks need rahvad ühiselt asuma nõudma väikerahvastele erikohtlemist EL-i sees? Nõudma võimalust kehtestada ranged piirangud immigratsioonile ka liidu sees, kuna see ähvardab neid vähemusse jäämisega nende põlisel asualal. Seda ideed on propageerinud tuntud rahvuslane Jüri Estam. Eestit tuleb käsitleda mitte kui ühte euroliidu provintsi, kui geograafilist mõistet vaid kui eesti rahva kaitseala, eestluse reservaati, meie ainulaadset ja korvamatut rahvuslikku ühiskodu, mida tuleb kaitsta rahvaste rändamise eest. Ameerikas on indiaani hõimudel oma reservaatide üle suurem kontroll USA sees, kui Eesti valitsustel EL-i sees.
|
| Lisatud 26.01.2008
Roy Strider: Ikestatud Tiibetis hääbub lootus |
Ega ajaloohuvilisel turistil siia reisida suurt mõtet olegi – ilmselt ei tee ma Hiina valitsusele liiga, öeldes, et peaaegu kõik ajaloolised ehitised Tiibetis on hävitatud. Rahumeelne Vabastamine lõhkus maatasa 2400 budistlikku kloostrit, «kaotas ära», lasi õhku ning lükkas kokku enamiku tiibeti kultuurist ja muutis religioossed pühamud komejandikohtadeks. Dalai-laamast rääkimise või tema pildi omamise eest pannakse Tiibetis lihtsalt vangi.
|
| Lisatud 26.01.2008
Kristjan Kaljund: Eesti loodus 100 aasta pärast Lisaks huvitavale artiklile tuleviku Eesti loodusest on ajakirjas Tarkade Klubi veel palju põnevat lugemist. Tasub kätte võtta. |
GMO ohud tervisele ja keskkonnale on olemas, ent nende ulatust on vara hinnata, pigem on probleemiks elu patendeerimine kui selline. Eesmärgiks pole uute sortide saamine, nagu reklaamitakse, vaid see, et saaks endale monopoliseerida nende kasutus. Talupojad tahetakse muuta sõltlasteks, kes käivad seemneid ja väetisi ostmas. GMO-taimsedel on kaks peamist toimemehanismi: nad kas sünteesivad ise mingit toksiini, mis kahjurid hävitab, või on tolerantsed teatud herbitsiidi või pestitsiidi suhtes. Nii saab põlde pritsida ainetega, mis tapavad kõik elava peale selle konkreetse liigi. Selliseid taimi müüakse paketina - seeme ja vastav mürk.
|
| Lisatud 26.01.2008
Tarmo Amer: Vahelugemisi vabamüürlusest |
Üks populaarsetest legendidest seostab vabamüürlust Templiorduga, mis olevat keelustamise järel 14. sajandi algul läinud põranda alla ning võtnud organisatsioonilises plaanis omaks ehitusmeistrite loožide süsteemi (loož, ingl k Lodge, tähistaski algselt ehitusplatsi ligiduses paiknevaid ehitusmeistri töö- ja eluruume).
|
| Lisatud 12.01.2008
Helena Vooglaid: Abort — naistevastane vägivald |
Täna, kui abort on lihtsalt ja seaduslikult kättesaadav ning ühiskondlikult aktsepteeritud, on meestel lihtsam kui kunagi varem naisi seksuaalselt ära kasutada.
|
| Lisatud 12.01.2008
Kiri: Evolutsiooniteooria on pigem usk kui teadus |
Rakk on näiteks selline „masin“, mis muu hulgas suudab valmistada iseenda koopia. Inimesed ei suuda kunagi valmistada sellist masinat, mis suudaks iseenda koopiat valmistada. Ja selline geniaalne „masin“ ehk rakk väidetakse olevat juhuslikult tekkinud?! Tõendeid paluks.
|
| Lisatud 12.01.2008
Martin Helme: Liberaalide kaotatud paradiis |
Eestlased omal nahal tunda saanud ultraliberalismi, mida asuti siin viljelema 1990. aastate alguses. Liikluskaos, viinakatk, lokkav kuritegevus, mitte millestki ega kellestki hoolimine on tänapäevase liberaalse kõikelubatavuse paratamatud tagajärjed. Mõni ime, et inimesed otsivad teist teed ja selleks teeks on konservatiivsus.
|
| Lisatud 26.12.2007
Jüri Saar: Eesti lähimineviku tõlgendamine
Vaata ka eelnevalt ilmunud
|
Kaugemalt vaadatuna oli terve nõukogude riik ja seal elavate inimeste olukord vanglaeluga sarnane.
Välispiirid keelasid selle riigi piiridest füüsiliselt lahkuda informatsiooni nii sise- kui välisolukorra kohta kontrolliti, tsenseeriti, inimestelt oli ära võetud omand, neid kohustati töötama mitte tavapärases mõttes raha eest, vaid nende töö eest maksti nn vanglatšekkidega, mis kehtisid ainult suletud territooriumil jms. Tunnuseid, mis teevad endise N Liidu üllatavalt sarnaseks vanglaga, võib tuua veel paljugi, mistõttu kogu tolleaegset „kuuendikku planeedist” annab võrrelda piirkonnaga, kus kehtisid erineva rangusega vanglarežiimid.
|
| Lisatud 26.12.2007
Rudolf Pihhoja: Miks lagunes Nõukogude Liit?
|
Hiigelsuurte nafta- ja gaasijuhtmete kaudu pumbati kütust läände valuuta vastu, mille eest osteti riigile toiduaineid ja kõrgtehniloogilisi seadmeid. 1980. aastate keskel hakkasid energiakandjate hinnad maailmaturul kiiresti langema, mis tõi kaasariigieelarve tulude ja ekspordivõimaluste vähenemise ninag kriisinähtuste kasvamise majanduses ja sotsialsfääris. Naftahinna langus tühjendas tegelikult 1986. aastaks riigieelarve. Riik vajus aeglaselt ikka sügavamale ja sügavamale majandushädade sohu.
|
| Lisatud 9.12.2007
KOIT LUUS: Hinge roiskamine ja keha raiskamine
|
Meie ajastu võtmeküsimus on võime eristada ilu värdjalikkusest ja moraali seisukohast head halvast. Kaasaegseid lapsi kasvatavad globaalsete kontsernide reklaamiosakonnad ja nende toodetud materjalid.
|
| Lisatud 8.12.2007
Vaenlase pale: järelkaja Jokela draamale
Vaata ka intervjuud Peeter Toropiga
|
Sotsiaalse institutsioonina on kool nüüdisaegses euroopalikus kultuuriruumis selgelt ülepaisutatud: õpilane veedab koolis liiga suure osa päevast ja liiga suure osa elust. Paradoksaalsel kombel ei ole kooli selline ületähtsustamine seotud õppimise ja teadmiste väärtustamisega. Vastupidi – kooli rolli kasvuga kaasneb õpingute alatähtsustamine. Kool pole enam niivõrd õppeasutus, kuivõrd oluline sotsialiseerumise institutsioon, kus õpilasi drillitakse ja unifitseeritakse, surutakse peale kindlad seisukohad, suunatakse nende individuaalsed omadused ühiskondlikult aktsepteeritud normidesse. Michel Foucault’ arvamus, et kool on nüüdisaja ühiskonnas üks tähtsamaid repressiivorganeid, on kindlasti liialdus, kuid mitte täielik vale.
|
| Lisatud 2.12.2007
Toomas Paul: kasvatuse küsitavus
|
Ütle, kes on su sõbrad ja ma ütlen, kes oled Sina
Massipsühhoosi ees osutuvad võimetuteks nii geenid kui kodu ja kasvatus. Ja et massipsühhoos võib kesta aastaid ja vallanduda kaasaja üha enam suhestuvas maailmas ükskõik kus ja ükskõik millal - ja ka siinsamas väikeses ja vaikses Eestis. Ja ka autori kerge nukker tõdemus, et vaktsiini selle haiguse vastu nagu polegi.
|
| Lisatud 2.12.2007
Katrin Saks: «Lääs» on enam mõtteviis kui ilmakaar
|
Kommentaare Katrin Saksa artiklile:
Kas oleme Euroopaski kokku leppinud, et indiviidi õigus on riigist ülem? Kas inimõiguse hulka kuulub inimese õigus olla mingi rahvuse liige? Kas rahvusel on kah mingeid õigusi? Kui riik peab taanduma indiviidi õiguse ees, siis kas rahvuse õigus peab selle ees kah taanduma? Küsimus on rahvustraditsioonides ja nende kaitses võõraste eest. Kas igal rahvusel on õigus luua planeedil oma riik? Prognooside alusel väheneb Euroopa rahvastik saja aasta jooksul neli korda.: 727 miljonilt (Venemaa kaasa arvatud) aastast 2000 kuni 167 miljonini aastal 2100. Samal ajal võib immigratsioon Aafrikast ja islamimaadest kompenseerida selle vähenemise, kui midagi ette ei võeta. Ainuüksi Hispaaniasse saabus eelmisel aastal üle poole miljoni immigrandi. Pole kaugel aeg kus Eesti linnade tänavanurkadel võib näha sotsiaalabi najal logelevaid värvilisi, samuti nagu seda teistes Euroopa „kultuuririikides”. |
| Lisatud 2.12.2007
Rahvustunde allakäik ja püha majanduskasvaja
|
Ajamasina abil 1934. aastast tänasesse Eestisse sattunud EW kodanik peaks pärast põgusat analüüsi nentima, et eestlased on võtnud suuna väljasuremisele, kirjutab ajaloolane Jaak Valge. Oleme kujundanud fenomeni, mida Hasso Krull on nimetanud pühaks majanduskasvajaks. See ei taga meile muud kui paari põlvkonna jagu tarbimist. Mis edasi saab, ei tea. Trend väljasuremise poole läheb ikka edasi. |
| Lisatud 27.11.2007
Marju Lauristin: eestlane ja «teised»
|
«Teised» tulevad meie õue peale kaklema ja «meie» oleme need, kes peavad kas selle ära kannatama või vastu astuma. Kui me ei saa avalikult vastu astuda, siis me laseme nende teiste parve põhja ja pärast itsitame nurga taga. See näitab, et meie kogemus teisega on olnud paraku väga paljus vastanduv kogemus./---/ Aprillikriisi üks negatiivseid järelmõjusid ongi sallimatuse võimendamine nii eestlaste kui venekeelse elanikkonna seas./---/ Sallivus on suutelisus olla arusaamisvõimeline, mõistmisvõimeline, dialoogivõimeline. |
| Lisatud 27.11.2007
Roy Strider: elu hirmu tähe all
|
Arvan, et Eesti ühiskonnas ei ole anomaalselt palju kartusi, kuid tänu ajaloolisele taustale ja kiiretele muutustele on hirmu tase ebanormaalselt kõrge. See on hirm, mis täidab maanteed surmaratsanikega. Pelgus viis Tõnismäelt minema pronkssõduri. Hirm varastas teie autost stereo, süstis ennast trepikojas, loopis mustanahalist välistudengit kividega./---/ Ning paljuski on just hirm see, mis teeb tütarlastest tibid ja noorukitest jõmmid, emadest hüsteerikud, ajab isad jooma ning langetab rahva keskmise eluea madalaimaks Euroopas. Ja vaadates tulevikku, tundub, et selle rongi hädapidur on lukku pandud ja võti kadunud. |
| Lisatud 27.11.2007
Martin Kala: rassismist, sallimatusest ja rahvuslikust võõravihast
|
Ameerikas on unistus valgete, mustade ja latiinode integratsioonist ebaõnnestunud, mistõttu nüüd räägitakse seal õpilaste segaklassidesse paigutamise asemel sellest, kuidas õpetajad soovi(ta)vad keskenduda õpingute ja õpilaste kvaliteedile ja mitte tegeleda päevast päeva suhtlusprobleemidega. Kuid Eesti puhul ei peitu probleem enam ammu tehnilistes, vaid mõttelistes küsimustes: seaduspraktika on korrektne, kuid lüngad on suhtumistes. |
| Lisatud 27.11.2007
Triin Oppi: Balti vaimustus |
Natukene juttu aprillisündmustest. |
| Lisatud 27.11.2007
Roy Strider: mürgita, mürgita! |
Palju asjalikku juttu geneetiliselt muundatud toidust (GMO). |
| Lisatud 15.11.2007
Jaan-Juhan Oidermaa, maagümnaasiumi XI klassi õpilane
: “Imperialistliku Venemaa taassünd”
|
Välispropaganda juhindub Hermani ja Chomsky printsiibist: kui teatud asja piisavalt korrutada, saab sellest tõde. Et Vene massimeediakanalid on kõik kontrolli all, on seda hõlbus teha. PROPAGANDA edukaks toimimiseks välismaal on Kremli «tütarettevõtetesse» palgatud endised maailmapoliitika suurnimed, nagu Gerhard Schröder ja Rene van der Linden. Piisab vaid, kui kõrgseltskonnas paar korda mainida, mis ühes või teises riigis tegelikult sünnib, ja ongi selle riigi kohta kahtluseseeme külvatud. |
| Lisatud 11.11.2007
«Ärge kartke tuupimist!»
|
Tuupimine on nüri ainult väga rumala inimese jaoks. Igale targemale tähendab tuupimine keelelise tehnika omandamist ja selle kordavat harjutamist. Umbes nagu pillimäng. Jätad proovid ära – ning lähed ise käest ja hakkad käima allapoole. Nii et kui sa tahad moraali, siis – ärge kartke tuupimist. Kartke seda, kui te ei oska kohe kõige vähematki ega hakkagi oskama. |
| Lisatud 6.11.2007
Jan Kaus: vabatahtlikult massiahastuses
|
Kurb ja jube on vaadata, kuidas inimesed Karu palge ees üksteist mustama hakkavad. Nad võivad saavutada sedasi küll feimi ja sulli ja mõnegi silmis respekti, kuid on väheusutav, et nad hakkavad ennast selle tagajärjel paremini tundma. Miks? Juba seetõttu, et vaid üks neist võidab, ning et seda teha, peab ta läbima alandamiste ja alandumiste kadalipu. Kui see on feim, siis see on feim in the ass, jalaga perse kuulsus – kuulsus saavutatakse läbi avaliku alandamise. |
| Lisatud 6.11.2007
Margaret Wheatley: maailm koosneb suhetest
|
Üks kõige hämmastavamaid näiteid on Inglismaalt, kus juht otsustas pakkuda silmapaistvate ideede eest kuni 25 000 dollarit preemiat. Mõne kuu pärast palusid töötajad sellest loobuda, sest see hakkas segama nende suhteid. Kui ülemus oli šokist toibunud, küsis ta, mida nad siis tahaksid raha asemel. Töötajad tahtsid lihtsaid asju: tänusõnad, väljategemine kõrtsis, tahvel šokolaadi. |
| Lisatud 20.10.2007
Alli Lunter: “Olla olemas, ka liikluses”
|
Alkohol ja muud meelemürgid tõukavad tagant, annavad julgust ning ähmastavad reageerimisvõimet. Tulemus on ette teada. ... Süü- ja häbitunne peaksid ühiskonda tasakaalus hoidma. Meil on selle asemik riiklikult ja ühiskondlikult tunnustatud JOKK-mentaliteet. |
| Lisatud 20.10.2007
Trey Popp: “Lutsiferi efekt”
|
Nagu on kirjutanud Edmund Burke: “Kurjuse võiduks pole vaja muud, kui et head inimesed ei tee mitte midagi.” Demokraatia eeldab arusaamist, et vastutus kurja ärahoidmise eest jaguneb paljude vahel. |
| Lisatud 20.10.2007
Jorge Semprun: “Ühiskond põeb Alzheimerit”
|
Inimestel pole enam vaatlemiseks ja mõtete kogumiseks ka aega... Just. Normaalse arutluse aeg ja televisiooni aeg on kaks ise asja... Ma ei ole metafüüsilises mõttes pessimist, ma ei ütle, et kõik on kadunud, kuid paradoksaalne on see, et mida arenenum on riik majanduslikult, seda enam allutakse imago impeeriumile ja kommertsialiseerumise taktikepile. |
| Lisatud 15.10.2007
Margus Mägi: Eesti läbi toru
|
Nõnda nagu tookord tundub minevat ka nüüd. Putini Venemaa mängib sama rolli kui Hitleri Saksamaa 20. sajandi 30. aastatel. |
| Lisatud 10.10.2007
Kivisildnik: Inimkilbiga või inimkilbil
|
Kõigepealt tuleb meie venekeelsetes lehtedes ja portaalides kord majja lüüa. Kes vangi, kes maalt välja, kellele esinemiskeeld, kellele trahv. Miks Eesti seadused Eestis ilmuvate vene lehtede kohta ei käi? Ikka sellepärast, et inimkilp töötab vingelt. Kes ikka tahab intelligentse inimese elu ära rikkuda, kahju on. Aga sellele just inimkilbi ehitaja loodabki. |
| Lisatud 10.10.2007
Anzori Barkalaja: Loovuse võimalikkusest meie sajandil: episood I
|
Nõnda kasvatatakse pikkamisi üles uus põlvkond tarbijaid, kes on minetanud võime tekitada midagi uut; tekitada või öelda midagi uut päriselt, mitte muutes (näiteks enese või mis tahes muu asja) pakendit ja lisades mis tahes vormis eesliiteid: super, ekstra, ultra, hüper, kuul, jou jne. |
| Lisatud 30.09.2007
Epp-Mare Kukemelk: miks mulle meeldib «OP!»?
|
Kuigi ma pole mingi eriline kultuuriinimene, käin harva näitustel, kontsertidel ja huvitun vähe moodsast kunstist, pean siiski väga lugu ETV kultuurisaatest «OP!». Miks? Aga sellepärast, et «OP!» on hoogne, moodne ja ülevaatlik. |
| Lisatud 30.09.2007
Mart Helme: Enda eest tuleb seista
|
Integratsiooniprogramm, mida soovmõtlemise udus elav rahvastikuminister meile äsja pakkus, on selles kontekstis järjekordne kivi Eesti hävitamise müüri. See lähtub ajuvabast eeldusest, et meie tegelikkus on nagu arvutimäng, kus teatud operatsioonide eduka sooritamise korral muutub kuri automaatselt heaks. See ei arvesta absoluutselt reaalsusega, milleks on inimesed, keda pole võimalik muuta, olukorda mõjutavad tegurid, mida pole võimalik ära kaotada, ja jõud, mis tunnistavad enda vastas üksnes jõudu. |
| Lisatud 23.09.2007
Mihkel Mutt: sõnavabadus ei ole peenrahaks
|
Päris kindlasti on islami vaimulike seas rohkesti haritud ja sallivaid inimesi. Neid võib kuulda välisjaamade vestlussaadetes, kus on nad head ja targad. Aga ka nemad ei määra vähimalgi määral trendi. Tekib paralleel Nõukogude ajaga, mil oli ka ausaid ja haritud kommuniste. Ent kas siis nende põhjal sai langetada otsust kogu selle hüdra kohta? |
| Selle nädala Postimehe nädalalõpu lisas Arvamus ja kultuur oli veel nii mõndagi huvitavat lugeda. Näiteks kirjutab Igor Kotjuh Eesti venelastest; Paul Kennedy Ameerikast ja Euroopast, sõjast ja rahust; Eric A. Johnson Eesti okupeerimisest. |
| Lisatud 21.09.2007
Mart Parve: Tibla päevakurss
|
Tõenäoliselt oleks lennujuhtimisfirmat ees oodanud suuremat sorti ebameeldivused, kuid õnneks ei olnud sündinud kahju nii suur, kui esiti tundus. Lennukitäis lapsi olid nimelt puha venelased, osseedid ja muud teisejärgulised putukad. Seda silmas pidades kuulutaski miski Šveitsi kohus hiljuti välja oma otsuse: süüdlased aastaks vangi. Tingimisi. 71 teisejärgulise laiba eest. |
| Lisatud 15.09.2007
Hando Runnel: sõnast ja vabadusest
|
Ühiskond vajab ühiskondlikke norme. Kui me oleme võtnud vastu otsused, siis need peavad kehtima kõigile. Aga kõiki neid leppeid õõnestab väärkujutlus demokraatiast, kus mulle on kõik lubatud. Miks ma ei või, kui ma tahan? Ma sülitan – miks ma ei või? Ma ropendan – miks ma ei või? |